Friday, May 4, 2007

Uurimustöö EL tulevikust

Ühel kenal kevadpäeval istusime Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetaja Toomas Jürgensteini ja Maria ning Maritiga kooli raamatukogu privaatsesse nurgakesse maha ja asusime mõnusasti juttu vestma. Õigemini, õpetaja rääkis, meie kuulasime nagu ikka kombeks:

Kas hääletasite Euroopa Liitu astumise poolt või vastu?
Jah. Ja mingit kõhklust polnud. Nüüd olen kogenud, et see oli õige otsus.

Mis kasu on õpetajatel Euroopa Liidust?
Oleneb, kuidas keegi neid võimalusi kasutab. On olemas Corneliuse projekt ja mitmed teised, kus saab taotleda koolitusi jne. Kogemust saab. Koolituseliinid olid ka enne olemas.
Muidugi on ka piir – need koolitused ei tohi hakata tööd segama.

Kas Eesti koolidel on kasu sõpruskoolidest Euroopas?
Üle Eesti pole küll andmeid, aga ikka on kasu. Enne olid juba paljudel koolidel sõpruskoolid olemas ja need olid sageli Skandinaavias, Inglismaal ja Saksamaal. Olulist nihet ei ole toimunud. Ei saa ju ütelda, et ”me ei taha teiega enam koostööd teha, sest leidsime parema sõpruskooli”.

Kas usute, et Eesti rahvastik kahaneb seoses Euroopa Liitu astumisega?
See on tõsine probleem. Iibega ja tööle minemisega seotud. Eesti palgatase pole päris võrreldav Iirimaa või Soome omaga.
On tervitatav, et käiakse vaheajal välismaal tööl ja saab aega ka näiteks muuseumides käia, aga kas nii palju viib välja, et see oluliselt iivet mõjutab?
Ma miskipärast ei usu, et just EL saab selleks, mis eesti rahvastikku mõjutama hakkab. Kuigi sündimus on tõusnud, pole see veel piisav. Küll tulevad paremad ajad.

Türgi liitumise poolt või vastu?
Sellega on mõned tõsised probleemid. Diplomaatiline vastus oleks, et hetkel pole poolt. Seal on tõsiseid probleeme inimõiguste ja teiste rahvaste õigustega. Hetkel „ei“, aga mitte absoluutselt, vaid tingitud hetkelisest seisust.

Kas meie majandus kasvab või kannatab edaspidises perspektiivis?
Kasvab, aga kasv kahaneb. Pluss-poolele jääb ja majandus kasvab, aga kui palju, seda ei tea.

Kuigi Euroopa Liidul on tugev demokraatlik alus, kas on kuidagi võimalik, et see liit muutub autokraatlikuks, nagu oli Nõukogude Liit omal ajal?
Ühtegi sellist märki küll ei näe. Autokraatlikust ei näe. Muutub ehk bürokraatlikuks.

Euroopa Liidu tulevik?
Prognoosi ei tea.

Kui oma vaadet peaks lühidalt kirjeldama, siis mulle meeldib väljend kosmopoliitne rahvuslus. Need kaks sõna ei käi küll hästi kokku, aga olen õnnelik, et Euroopa Liit on seda võimaldanud. Pole Euroopas tunnetanud ainsatki probleemi meie rahvusluse arenguks.

27. aprilli hommikul, veidikene segadusse aetuna öistest sündmustest, läksime koos Karliga küsitlema 62 õpilast kahest klassist (humanitaar: 11D; reaal: 10A). Küsitluse tulemused kajastuvad siin:






















Selle küsimuse puhul toodi välja mitmeid aspekte. Need, kes küsimusele jaatavalt vastasid, tõid järgmisi põhjendusi:
*kõike võib võrrelda, ka väga erinevaid asju.
*riikide majandus ühendatakse.
*EL-i eesmärk – mõjuvõimu saavutamine.
*ühine raha.
*ühised seadused.
*kui see muutub riikide liidust liitriigiks ega arvesta oma väikeriikidega.
*sest EL kosub järjest enam mitte ainult majanduslikult vaid ka poliitiliselt ja kes teab, äkki on seal piisavalt võimukaid inimesi?

Kes jällegi ”ei” ütlesid, tõid järgmisi vastuväiteid:
*erinevad eesmärgid.
*Eesti jääb siiski iseseisvaks riigiks.
*EL humanistlikum.
*EL ei kasuta liikmesriike oma huvides ära (vähemalt mitte nii palju kui NL).
*vabatahtlik, on rajatud demokraatiale ning olemasolevate lepingute abil annab vältida kellegi ülemvõimu.
*EL põhiliselt majanduslike, NL ideoloogiliste huvidega.
*ei ole võimalik, et üks riik/isik nii esile tõuseb, et teised allutada.
*Miks üldse peaks neid omavahel võrdlema???
*EL ei katkesta suhteid välismaailmaga.
*keegi ei taha, et NL-i aeg korduks.
*EL-is saab selgelt eristada head ja halba.
*teised ajad.











































Kokkuvõttes võib rahuliku südamega öelda, et Treffneri kooli õpilased on rahul Eesti Vabariigi, meie kodumaa ühinemisega Euroopa Liiduga. Kuigi suur enamus õpilasist tahaks tulevikus Euroopasse õppima minna, usutakse siiski, et Eesti rahvuskultuurid säilivad. Samuti oli meie lugupeetud religiooniõpetuse õpetaja arvamusel, et Euroopa Liiduga seoses ei toimu suurel määral Eesti rahvastiku kahanemist.
Hea oli ka lugeda, et ollakse arvamusel, et häda korral ruttab Euroopa Liit meie väikest maad kaitsma ja nagu nüüdseks näha on (seoses Venemaal toimunuga), seda see ühendus ka teeb.

No comments: